Koosoleku protokollilaadne ülevaade

Tartu linnaosaseltside algatusrühma infoseminar: Parim võimalik tehnika

15.01.2018, Tartu loodusmaja

Päevakava

  1. Asko Tamme juhatab seminari sisse

  2. Virve Sõber (Supilinna selts, ökoloog). Miks on oluline teada, mis tehnoloogiaga tselluloosi toota kavatsetakse? Tselluloositootmise võimalikud mõjud

  3. Juhan Ruut (Hendrikson&Co). Parim võimalik tehnika

  4. Küsimused-vastused

  5. Mart Hiob (Supilinna selts). Mis on riigi eriplaneering?



1. Sissejuhatus (Asko Tamme)

Tselluloositehase küsimus kerkis üles linnaosaseltside ümarlaual. Hirmud olid peamiselt riigisuunalised (Rail Balticu kogemus). Riigi eriplaneering on algatatud ja kohta justkui valitakse, aga tegelikult ei kaaluta muid kohti peale Tartu, tartlastega rääkimata. Hirm ka selles, et strateegilisest keskkonnamõjude hinnangust minnakse ikka ja jälle mööda (Saaremaa sild). Hirmude hajutamiseks alustasid linnaosaseltsid infoseminare. Järgmine seminar toimub 14. veebruaril, teemaks metsaressurss. Rohkem infot kodulehel tartlane.ee.

2. Kuidas tselluloosi toodetakse? Tselluloositootmise peamised keskkonnamõjud (Virve Sõber)

Tselluloos on taimede rakukestade ehitusmaterjal. Et seda head tugevat materjali kätte saada, on vaja puitu teatud viisil töödelda. Puit kooritakse ja hakitakse, keedetakse kemikaalidega kõrge rõhu all, sorteeritakse, pleegitatakse, kuivatatakse. Välja ei tule aga ainult tselluloos, vaid ka ligniin ja muud jääkproduktid. Tselluloosi tootmisjääkidest saab samuti toota palju huvitavat, ei pea tootma ainult tselluloosi.

Parim võimalik tehnika. Mis see on? Tselluloosi ja paberitööstuses ei ole olemas ühte kindlat kõige paremat tehnikat. Iga tehase puhul on see unikaalne. Sellepärast ongi oluline teada, mida täpselt plaanitavas tehases toota kavatsetakse, millises mahus ja mis tehnoloogiaga. Praegu tekib „põrsas kotis“ tunne.

Tselluloositootmise olulised keskkonnamõjud on üldiselt hästi teada. Puidust ja veetarbest räägitakse järgmistes seminarides. Praegu räägime õhust, heitveest ja tahketest jäätmetest. NB! Nii heitvett kui ka tahkeid jäätmeid tuleb protsessi erinevates etappides.

Tselluloositootmisest pärit reovesi võib sisaldada erinevaid jääkaineid. Väga tähtis on kasutatava vee hulk. Vee koostis on oluline elustikule. Võimalik on surnud tsoonide teke vees. Tööstusest vette jõudvad mürgid on enamasti sellised, mis ei lagune looduses, vaid akumuleeruvad. Emajõgi ja Peipsi järv on oma ökoloogiliselt seisundilt praegu viletsad. Sellepärast on väga oluline teada, mis koguses ja mis kontsentratsiooniga aineid sinna lastakse. Kõik ained kumuleeruvad lõpuks Peipsi järves.

Õhku paisatakse tehasest lämmastikuühendeid, väävliühendeid, mikroosakesi, toksilisi ühendeid, polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid jms. Väävliühendid on erakordselt aromaatsed. Inimese nina eristab neid isegi siis, kui neid on väga vähe.

Tahkeid jäätmeid tuleb samuti ohtralt (220-615 kg ühe tonni tselluloosi kohta).

Mürgiste ainete kontsentratsioon tõuseb toiduahelas ülespoole liikudes väga kiiresti. Näiteks on uuritud mõjusid kaladele ja hoolimata sellest, et klooripõhist pleegitust enam eriti ei kasutata, on mõjud ikkagi olemas. Hormoonide analoogide negatiivne toime avaldub JUBA VÄGA MADALATES KONTSENTRATSIOONIDES.

3. Puidurafineerimistehas ja parim võimalik tehnika (Juhan Ruut)

Parima võimaliku tehnika (PVT) mõistet hakati Eestis rakendama alates 1993. a. Juhan Ruut alates sellest ajast keskkonnahindamisega seotud olnud, PVT ekspert.

Kui palju on KK-mõjude hindamises vaja teada väga täpseid detaile? Veeteema on antud tehase puhul kõige tähtsam. Emajõe keskkonnaseisund on teada. Õhu teema ei ole tänapäevase PVT ajastul eriti aktuaalne, sest puhastusseadmed on väga võimsad. Kui tehast tahetakse rajada tundliku keskkonnaseisundiga alale, võib olla vajalik rakendada ka veel karmimaid nõudeid, kui PVT ette näeb.

Tehase detailid ei ole veel paigas – null-kriteeriumi analüüsi alusel valitakse välja tooted, mille peavad aktsepteerima ka rahastajad ja seejärel saab alles alata tehniline projekteerimine. Selleks, et teha investeerimisotsus, peab olema valmis ka KMH ja saadud vajalikud load.

Tootma hakatakse pleegitatud tselluloosi, tootmismaht on 750 000 t/a, maksimaalselt 2700 tonni päevas (tselluloosi ja teiste biotoodete summa).

Tehase ala umbes 100 ha. Ala ei tohi paikneda inimasustuse vahetus läheduses.

Tehnoloogiaeksperdid on välja pakkunud üldise tootmisskeemi, aga see ei ole lõplik lahendus. Toorained on puit, teatud kemikaalid ja vesi. Tarbitava vee hulk on 25–30 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta.

Protsessid on keetmine, pleegitamine, kuivatamine. Paberitootmist juurde ei plaanita, sest paberit ei ole lihtne müüa. Tehases on ka oma soojuselektrijaam; vajalik ka lubjatootmine. Vaja ka turbiini. Jahutusvett keskkonda tagasi ei suunata, on olemas jahutustornid. Suure osa alast moodustab heitvee puhasti. Ka sadevett kontrollitakse ja suunatakse puhastusjaama, kui vaja.

Skeem vee kasutamise kohta tootmises. Kogu tootmises kasutatav vesi jõuab puhastisse. Osaliselt oleks võimalik kasutada suletud tsüklit, aga seal omad probleemid ja täielikult tsüklit sulgeda ei ole võimalik. PVT juhendis on kirjeldatud, mis probleemid tekkida võivad.

N-oksiidide kinnipüüdmiseks omad võtted, vääveldioksiidi eriti ei teki. Lõhnavad ained põletatakse ja see, mis järgi jääb, suunatakse märgpesurisse. Tehase väravas võib olla tunda küll puidutöötlemise lõhna. Avariilised heited elimineeritakse. 100% välistatud ei saa miski olla. Väävliühendid on küll ninale hästi tuntavad, aga nad ei ole toksilised. Lühiajalisi heiteid võib esineda, aga see peaks olema pigem erand. Norm on 15% aasta tundidest, aga pigem räägime, et 1-2 korda aastas võib midagi juhtuda. Eesmärk ei ole rajada saastavat tehast. Investorid on öelnud, et nad ei pea seda tehast tegema, aga nad tahaks näha, kas see on võimalik.

Graafikud Euroopa tselluloositehaste kohta. PVT järgi 25–50 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta on norm. Euroopas osad tehased on suutelised toime tulema vähemaga, vanemad tehased kulutavad rohkem. Varieeruvus on väga suur. Saab tegutseda vett raiskamata. Viie parema seas olemine ei ole probleem, selline eesmärk on võetud. Iga kadu on majanduslikult kahjulik. Ka muude saasteainete osas on varieeruvus suur. Emajõe jaoks on kõige problemaatilisem fosfori sisaldus.

Kui minnakse välja kloorivaba pleegitamise peale, siis kasutatakse naatriumhüpokloritit. Toimeaine, mis hakkab tselluloosi pleegitama, on hapnik.

Üldine tehnoloogiline kirjeldus on olemas hankedokumendi uuringupaketis, mis on leitav riigihangete portaalis ja tartlane.ee lehel (vt siit)

4. Küsimused ja vastused

Hetkel ikkagi täpseid tootmisprotsesse ei ole ja nende kohta midagi teada saada ei ole võimalik.

Küsimus: Kas Hendriksoni väljatöötatud uuringuplaan on selles hankedokumendis kirjas?

Vastus: Jah, aga selle väljatöötamisel osalesid ka teised (Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium). Dokumenti on täiendatud ja ka sellel tuleb avalikustamise etapp, kus saab teha täiendavaid ettepanekuid. Praegu on kajastatud olulise keskkonnamõju allikad. Baasandmed praegu puuduvad ja suur osa uuringust peabki minema nende väljaselgitamiseks.

K: Kas PVT juhendis puuduvad raskemetallid?

V: Norme nende kohta seal tõesti ei ole, aga need kuuluvad seireprogrammi.

K: Kas on veel olulisi aineid, mida PVT ei käsitle tselluloositehase kontekstis?

V: Raskemetallid tunduvad olevat ainukesed, mida ei käsitleta piisava põhjalikkusega. Piirväärtused raskemetallidele on järjest karmimaks läinud ja ka PVT täieneb pidevalt, seda ajakohastatakse. Tuleb arvestada Eesti õigusaktidega, kus on tihti karmimad väärtused, kui PVT sätestab.

K: Mis saab siis, kui ökosüsteemi taluvusvõime on viletsam kui PVT nõuab?

V: Siis tuleb minna karmimaks ja kui investor ei ole sellega nõus, siis luba ei väljastata. PVT alusel saab teatud modelleerimised ära teha.

K: Kas kumuleeruvaid mõjusid arvestatakse?

V: Jah. Peab tagama hea seisundi ka ökoloogiliselt ja arvestama veemajanduskavaga.

K: EL-is on mõnel tehasel suletud veekasutussüsteem. Need kõik tegelevad vanapaberi ümbertöötlemisega. Miks ei ole see antud tehase puhul võimalik?

V: Totaalselt suletud tehast sulfaattselluloosi tehase puhul pole teadaolevalt võimalik rajada.

K: Miks mitte kasutada pleegitusel peroksiidi?

V: Seda ei ole täielikult välistatud. On läbi käinud osaliselt peroksiidiga töötlemise võimalus, aga see ei ole kindel.

K: Kui suur võiks olla müra ja kui kaugele see võib kosta?

V: Seda peaks eraldi modelleerima, aga on välja toodud, et suurim müra on ilmselt tõstukite tagurdamise helisignaalid.

K: PVT ei määra veepuhastustehnikat?

V: Arendaja pakub välja tehnoloogia. Praegu on välja toodud 4-astmeline puhastustehnoloogia. Alati on nii, et kui mõne saasteaine sisaldus alla viia, siis mõni teine tõuseb. Mõjude hindamine annab kompromissikohad.

K: Kas mänd ja kuusk või kask?

V: Neid saab ka korraga kasutada ja kase osakaalu saab suurendada. Mõne toote puhul on tooraine koostis oluline. Okaspuude ja lehtpuude tselluloosi toodetakse erinevalt. Korraga neid ei töödelda, aga vaheldumisi saab toota küll, näiteks 2 nädalat okaspuud ja 2 nädalat lehtpuud.

K: Mis osakaalus hakatakse kasutama okaspuude koort ja puiduhaket? Kas saab hakata tootma ka ainult elektrit, kui tselluloosi enam ei vaja ei ole?

V: Elektri elektri pärast pole mõtet  toota pole mõtet. Tasuvusaeg on liiga pikk. Riik ostab rohelist energiat vähempakkumisel. Elektrit saadakse tselluloositootmisel ligniini ja musta leelise põletamisest. See on tootmise kõrvalprodukt. 1/3 toodetavast elektrist jääb üle ja see suunatakse avalikku võrku.

K: Kas lõhna kohta on tehtud eraldi riskianalüüs? Kas tootmine on võimalik seisata, kui piirnormid ületatakse?

V: Lõhna norm on aastapõhine, nn „häiring” on lubataud 15% tundidest, aga välisõhu üldiste saasteainete vähendamine vähendab ka lõhna. Seiskamine on küll võimalik.

K: Mis tehases veega täpselt toimub, et seda ei saa taaskasutada?

V: Neid põhjuseid on üle 10. Põhiline on, et veetorudesse sadestuvad Ca ja Mg (Mn?) jäägid ning reoveepuhasti lõhna eritamine suureneb. Põhiliselt on probleemid seotud torustikega.

K: Miks väidetakse, et tehas tuleb lõhnavaba ja jäätmevaba, kui uuringuid pole tehtud?

V: Kodulehel on kirjas, mida tahetakse teha: parimat võimaliku tehast Euroopas ja maailmas. Tahketest jäätmetest saab teha nt väetist, aga variante on mitmeid.

K: Millega plaanitavat tehast võrrelda?

V: 12 aasta vana Stendali tehas Elbe jõe kaldal Saksamaal. Elbe vooluhulk 3– 4 korda suurem kui Emajõel. Eelmisel sügisel käivitunud Äänekoski Kuhnamo järve ääres Soomes on planeeritud tehasest 2 korda suurem. Varem oli tselluloositootmine väga suure reostusega, aga tänapäeval on asi parem.

K: Miks on tehas nii suur? Kas ta ei saaks olla väiksem, et reostus oleks väiksem?

V: Tehas on tegelikult väike. Finantsanalüüsid on tehtud igasuguste suuruste kohta. Praegune suurusjärk on minimaalne, mis 20 aasta jooksul on konkurentsivõimeline. Muidu nii väikseid enam tänapäeval ei tehta. Väiksem tehas ei ole konkurentsivõimeline, sellise ehitamiseks ei saa investeeringuid

K: Kas heitvee temperatur on 35 kraadi?

V: Heitveel on teatud temperatuur (35°C on õige suurusjärk) ja mõju-uuring peab näitama, kuidas see hajub.

K: Kust tuli minimaalne vooluhulk 17 m3 sekundis? Küsija tuvastas riigi ilmateenistuse aegridades 5 m3 sekundis (1939. a)

V: Peab kontrollima

Virve kommentaar. Tselluloositehased on kolmandal kohal õhu, vee ja tahkete heitmete osas (2015. a) Kanadas ja kuuendal kohal USA-s. Peale selle on toodang põhiline prügilate täitja. Mõju on siiski

5. Riigi eriplaneering (Mart Hiob)

Eriplaneeringu konsultandi leidmiseks korraldati hange, mis avati lõpuks täna.

Alates 2015. a on planeeringuseaduses ette nähtud eriplaneeringu võimalus. See tähendab, et lõpliku otsuse langetab riik. Selline planeerimisviis mõeldi välja selleks, et langetada ebapopulaarseid (konfliktseid) otsuseid.

Esimene etapp on asukoha otsustamine, teine etapp on detailplaneering, mille põhjal saab kohe väljastada ehitusloa. Planeeringu igas etapis saavad inimesed oma arvamust avaldada. Planeeringuettepanekutele valmistavad vastused ette konsultandid, aga otsused teeb ministeerium või minister. Planeerimine on regionaalministri haldusalas. Planeering määrab ehitusõiguse, aga KSH (keskkonnamõju strateegiline hindamine) kaudu saab arvesse võtta muid mõjusid.

Kommentaar: asukoha eelvaliku käigus tehakse ära esmased keskkonnamõjude hindamised, mis lähevad avalikule arutelule. Valitakse kuni viis (5) alternatiivi ja kõiki neid hinnatakse ja kaalutakse . Tegemist on piiriülese mõjude hindamisega ja arvestada tuleb ka Venemaa arvamust.

Selle eriplaneeringu riigihanke protsesside kirjeldust näed siit