Tartu linnaosaseltsid nõuavad tselluloositehase kohta rohkem tegelikku infot, mitte PR-tekste ja arvutianimatsioone 


Tartu linnaosaseltsid moodustasid 17. novembril 2017. seoses Tartu lähedale kavandatava tsellu
loositehasega algatusrühma Tartu puhta õhu ja vee kaitseks. Seltside hinnangul ei ole Est-For Investi ega riigi, sh keskkonna- ja rahandusministeeriumi avalikkuse teavitamine olnud piisav.
*lisatud Est-For Investi juhatuse vastus, vt allpool
Seltsid leiavad ühiselt, et murekohad on:

1) Tartu kui traditsioonidega hariduse- ja koolidelinna keskkonna võimalik halvenemine.

Kaalul on Tartu positsioon euroopaliku ülikoolilinnana: Baltimaade suurim metsatööstusettevõte Tartu külje all ohustab linna puhast õhku ja rohelist elukeskkonda, mis omakorda võib halvasti mõjuda linna rahvusvahelisele mainele ning oluliselt vähendada välisõppejõudude ja -tudengite huvi Tartus töötada ja õppida. Keskkonna halvenemine mõjutab tõenäoliselt ka turismi ja kinnisvarahindu, mis paneb raskesse olukorda nii turismiga seotud ettevõtted, söögikohad ja ärid kui ka kodulaenu võtnud linlased.

2) Võimalik õhureostus.

Tselluloositööstusest lenduvad väävli- jm ühendid on inimesele tuntavad 30–40 km ulatuses. Põhjamaade, sh Soome kogemus on näidanud, et õhureostust tselluloositehaste ümbruses ei ole võimalik vältida; inimene tajub väävliühendeid õhus ebameeldiva mädamunahaisuna.

3) Emajõe ja kogu Peipsi vesikonna seisund.

Hinnang Emajõe seisundile on „halb” (ehk spetsialistide hinnangul viiepallisüsteemis „kaks”). Euroopa liidu veedirektiiv näeb ette, et Emajõe seisukord peaks lähemas tulevikus muutuma vähemalt „kesiseks”. Lähtudes Teaduste Akadeemia, üksikteadlaste ja keskkonnaühenduste
esialgsetest hinnangutest, ei ole sellise veetarbe ja reostuskoormusega tehast ilma oluliste looduskahjudeta võimalik Emajõe kaldale rajada. Oluliselt madalama reostustasemega, nö suletud veekasutusega tehnoloogiat polevat jällegi majanduslikel põhjustel reaalne.

4) Kogu protsessi läbipaistev, avatud ja demokraatlik juhtimine.

Esimene jõuliselt avalikkuseni ulatunud signaal, et projektis on tõsiseid küsitavusi ja juba tehtud valikud ei pruugi olla parimad, tuli Eesti Teaduste Akadeemia juhatuse seisukohavõtuga novembri alguses, milles nimetati praegu riigi eriplaneeringuga kavandatavat asukohta mittesoovitavaks. Seltside ümarlaud leiab, et seaduses ettenähtud kaasamisprotsess oleks tulnud läbi viia laiemalt, erinevaid ühendusi ja huvigruppe kaasates. Üks näide: planeerimisseaduse § 30 lõige 2 ütleb:
… riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Praegu avalikkusele esitatud informatsiooni kohaselt on koht siiski juba enne riigi eriplaneeringu koostamist sisuliselt valitud, riigi eriplaneeringus nõutava viie koha asemel on valik kas üla- või allavoolu Tartut. Reaalne alternatiiv — Kirde-Eesti — on juba enne planeeringu algust välistatud.

Tartu ümbruse elukeskkonnaga seonduvad ka järgmised küsimused:

5) Eesti metsavarude piisavus sellise projekti jaoks.

Asjaosalised on küll kinnitanud, et see on kogu Baltikumi ja isegi Valgevene varudega arvestav projekt, kuid on eksperte, kes näevad planeeritud raiemahtude puhul paratamatuna looduskaitsealade raiepiirangute leevendamist.

6) Järsult kasvav transpordikoormus Tartu ümbruses tekitab erinevaid probleeme — liikluskoormuse suurenemine, teede seisundi halvenemine, õhusaaste suurenemine, mürataseme tõus.

Kõigile neile ja ka muudele üles kerkida võivatele küsimustele vastuste saamiseks korraldab algatusrühm koolitus- ja kaasamisüritusi, kuhu on oodatud kõik linnakodanikud, kuni kahtlused võimalike keskkonnakahjude osas on hajutatud.

Algatusrühma asutamises osalesid
Annelinna selts
Ihaste selts
Karlova selts
Supilinna selts
Tähtvere selts

Algatusrühma kontaktisik on Asko Tamme (tartu.algatusryhm@gmail.com, telefon 569 42 387)


Loe ka Est-For Investi juhatuse liikmete vastust

Head Tartu linnaosaseltside liikmed!

Täname kirja eest, kus kirjeldate oma murekohti seoses Est-For Investi kavatsusega rajada Tartumaale puidurafineerimistehas. Mõistame, et teil on projektiga seoses küsimusi. Planeerimisprotsess, mille eeldatav kestus on ca kolm aastat ja mille käigus peavad saama vastused kõik kerkinud küsimused, ei ole veel alanud. Mõistame aga avalikkuse suurt huvi projekti suhtes ning oleme juba enne protsessi algust korraldanud palju kohtumisi võimalike huvitatud osapooltega, muuhulgas kaks avalikku infoüritust Tartus, kuhu kutsusime ka asumiseltside esindajaid. Oleme Tartus kohtunud ja oma plaane tutvustanud nii Tartu maa- kui linnavalitsusele. Samuti oleme kohtunud Tartu ülikoolidega ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojaga. Kõik selleks, et oma plaanidest veel enne planeerimisprotsessi algust võimalikult hea ülevaade anda. Oleme jätkuvalt valmis projekti hetkeseisust huvitatutele rääkima ja teemegi siinkohal ettepaneku teiega kohtumiseks, et silmast silma ja sisulisemalt puidurafineerimistehase teemat käsitleda.

 Kohe praegu aga saame teie tõstatatud küsimustele vastata järgmiselt.

  • Ükski planeeritava tehasega seotud investor ei ole valmis finantseerima loodust saastavat tehast. Eesmärk on rajada keskkonnasõbralik tehas, mille mõju looduskeskkonnale on minimaalne ja talutav. Puidurafineerimistehas toodaks rohelist elektrienergiat ja hulgaliselt erinevaid biomaterjale, mis võiksid tulevikus olla tooraineks nii tekstiili-, paberi-, keemia-, kosmeetika- kui ravimitööstusele. Tehas looks baasi uuenduslike biotoodete arendamiseks, kasutades selleks ära Tartu ülikoolide teaduspotentsiaali. Tehas oleks hinnatud tööandja ja uuenduskeskus kogu Baltikumis ning suurendaks metsaomanike, sealhulgas Eesti riigi metsast saadavat tulu. Praegu eksporditakse suurem osa Eesti metsadest saadavast paberipuidust feodaalriigi kombel toormaterjalina Skandinaaviasse, kus teenitakse ka selle väärindamisest saadav tulu.
  • Me tõesti praegu veel täpselt ei tea, kuidas mõjutaks tehas Emajõe kvaliteediklassi. Sellele küsimusele saab vastata alles pärast keskkonnamõjude hindamist ning tehase tehnoloogia, sealhulgas puhastusseadmete detailset projekteerimist. Praegu saame öelda, et Euroopa tööstusettevõtted peavad tagama keskkonnasõbraliku tootmise. Nii tootmistehnoloogiad kui puhastusseadmete tehnoloogiad on viimasel kümnendil arenenud väga kiiresti ning praegu on võimalik vähendada tehase keskkonnamõju piirideni, mis veel kümmekond aastat tagasi oli kättesaamatu. See tähendab, et ka lõhnavaba puidurafineerimistehas on täna juba reaalsus, ning meie plaani ei saa võrrelda vanemate olemaolevate tehastega. Igal juhul on Euroopa Liidus minimaalselt kohustuslikud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuded.
  • Puidurafineerimise tehnoloogia on viimasel viieteistkümnel aastal teinud suure arengu ja tempokalt luuakse uusi lahendusi, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku majandamist. Kui kolm aastat kestva planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise tulemused on selgunud, võrdleme maailma tipp-tehnoloogiat ja siinseid keskkonnatingimusi eesmärgiga leida Eestisse ja valitud asukohta sobivaim lahendus. Kui Eesti keskkonda sobivat, st piisavalt väikese mõjuga tehnoloogiat ei leita, siis seda tehast ka ei rajata.
  • Est-For Invest projekti arendajana on määratlenud piirkonna, kuhu me peame tehase rajamist võimalikuks ja konkurentsivõimeliseks. Teistesse Eesti piirkondadesse, sealhulgas Kirde-Eestisse, tehase rajamise huvi Est-For Investil puudub, kuna meie arvutustest tulenevalt peab pikas ajas konkurentsivõimeline tehas asuma tooraineressursi keskel, mitte selle serval mere ääres. Kui uuritaks selliseid piirkondi, kuhu keegi midagi rajada ei soovi, oleks tegemist üldsuse ning avaliku arvamuse eksitamisega. Täpse asukoha leidmine arendaja soovitud piirkonnas on riigi eriplaneeringu protsessi osa.
  • Rakendusuuringute keskuse CentAR analüütikud jõudsid järelduseni, et tehase rajamine vähendaks hakke- ja paberipuidu transpordiks kuluvate sõidukilomeetrite hulka Eesti teedel 12,5 protsendi võrra. Liikluskoormuse vähenemist põhjustab tõsiasi, et kui praegu eksporditakse hakke- ja paberipuit Skandinaaviasse, mis eeldab toormevedu rannikul asuvatesse sadamatesse, siis tehase olemasolul saaks toorme transportida geograafiliselt lähemale ehk Emajõe äärde. Kindlasti tuleb liiklusskeemide koostamisele ja liikluskoormuse hajutamisele pöörata planeerimisprotsessi käigus suurt tähelepanu, kõige olulisem on aga suunata võimalikult suur osa veomahtudest raudteele.

 Rõhutame, et riigi eriplaneeringu ja mõjude hindamise menetluse eesmärk ongi just nimelt uurida välja, kas investorite kavatsus on realiseeritav kooskõlas kõigi kehtivate nõuetega ning kas tehase rajamine rikuks kellegi huvisid määral, mis ei võimalda seda tehast rajada.

 Planeerimisseaduses ette nähtud protsesside ja menetlustega, kus toimuvad kõik seaduses ette nähtud avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud, ei ole veel alustatud. Riigi eriplaneeringu jaoks konsultantide leidmise riigihange on alles käimas. Ometi tulid investorid oma projektikavatsustega avalikuks juba 11. jaanuaril 2017, et vältida süüdistusi, justkui kavandataks midagi varjatult. Oleme käesoleval aastal korraldanud mitmeid avalikke infoüritusi, avatult rääkinud tehaseideest paljudel seminaridel ja konverentsidel ning kümnetel väiksematel kohtumistel. Seetõttu oleme veendunud, et puidurafineerimistehase arendamise senine protsess on olnud kordades läbipaistvam, avatum ja demokraatlikum, kui seda nõuavad kehtivad õigusaktid ning kui seda on seni Eestis kombeks.

 Meie ettepanek kohtumiseks on avatud juba detsembris. Jääme ootama teie tagasisidet ja ajalist ettepanekut.

 Lugupidamisega

 Aadu Polli

Margus Kohava

 Est-For Investi juhatuse liikmed

Tallinnas, 7. detsembril 2017


Järgmine
Общества микрорайонов Тарту создали инициативную группу в связи с планируемым целлюлозным заводом

Sellel postitusel ei ole vastuseid

Email again:
EST